Java objektorienteeritud programmeerimise kontsept

Enne alustamist on paras teha väike sissejuhatus OOP-i.

Protseduurilises programmeerimises - programmeerimises, mida me oleme siiamaani õppinud, on programm jaotatud väiksemateks osadeks - meetoditeks. Meetod töötab kui eraldiseisev programmi osa, mida saab välja kutsuda ükskõik kust kohast programmi sees. Kui meetod kutsutakse välja, siis programmi täitmine liigub meetodi algusesse. Kui meetod on täidetud, pöördub programm tagasi sinna kohta, kust meetod oli välja kutsutud.

OOP-is, nagu ka protseduurilises programmeerimises, püüame me lammutada programmi veel väiksemateks osadeks. OOP-i väiksemad osad on objektid. Igal eraldiseisval objektil on individuaalsed kohutstused: iga objekti sees on kindel hulk informatsiooni (väljad) ning funktsionaalsust (meetodid). Objektorienteeritud programm koosneb mitmetest objektidest, mis ühekoos määravad, kuidas programm töötama hakkab.

Esimeseks päriselt OOP keeleks võib nimetada Smalltalk'i. (circa 1970)

OOP süsteem

Objekt Javas on sama kontseptsiooniga, mis objekt päris elus. Näiteks auto, pliiats, laud, tudeng jne. Objektorienteeritud programmeerimine on metodoloogia, mille kohaselt saab disainida programme, kasutades klasse ning objekte. Üldiselt aitab selline lähenemine tänu mõningatele võtmesõnadele tarkvara loomisele kaasa.

  • Objekt

  • Klass

  • Pärimine (inheritance)

  • Polümorfism (polymorphism)

  • Abstraheerimine (abstraction)

  • Kapseldamine (encapsulation)

  1. Objekt

Üksus, millel on kindel olek ning käitumine. Näiteks: mootorratas, tool, klaviatuur, koer. Koera olekuks on värv, nimi, karva pikkus. Käitumiseks võiks olla näiteks haukumine, peremehe tervitamine.

  1. Klass

Klassiks on objektide loomise plaan või üldistus. (blueprint for creating objects)

  1. Pärimine

Inheritance’i ehk pärimise abil saab luua ülemklasse ning neile vastavaid alamklasse. Ülemklass on justkui üldisem mõiste, mille alla saavad kuuluda täpsemad sama mõistet kirjeldavad mõisted. Näiteks võib üldisemaks mõisteks olla pirukas, omakorda on aga olemas ka magusad ja soolased prirukad, soolased pirukad on võimalik jaotada näiteks juustu-, liha-, kapsa- ning porgandipirukateks.

  1. Polümorfism

On siis, kui ühte ja sama tegevust saab mitut erinevat moodi teha. Näiteks kui loomad teevad häält, siis koer hakkab haukuma ning part hakkab prääksuma. Javas kasutatakse selle tarvis @Override ja Overload kontseptsioone.

  1. Abstraheerimine

Kui me teeme telefonikõnesid, siis ei tea me täpselt, kuidas kogu sidesüsteem töötab. Javas toimib sarnane kontseptsioon, kus me peidame seesmisi detaile ning näitame ainult funktsionaalsust. Selle tarvis on javas abstract class ja interface.

  1. Kapseldamine

Kapseldamine on mehhanism, mille abil väljad ning meetodid seotakse ühte kohta kokku. Kapseldamise korral on klassi väljad peidetud teiste klasside eest, kuid samas klassis asuvate public meetodite abil saavad teised klassid selle info kätte. Selle tarvis on javas getterid ja setterid.

Kõiki punkte antud nimekirjas saame eraldi ning täpsemalt vaadata natuke hiljem.

Mis on OOP-i eelised protseduurilise programmeerimise ees?

  1. OOP aitab nii arenduses kui ka haldamises, kuna protseduurilist koodi ei ole lihtne hallata, kui koodi maht kasvab.

  2. OOP lubab infot peita, samas kui protseduurilises programmeerimises infot võib saada kätte igalt poolt.

  3. OOP tegeleb objektidega, ning seetõttu on palju lihstam simuleerida pärismaailma probleeme.