Numbrilised andmetüübid ja operatsioonid

Javas on kasutusel 6 primitiivset numbrilist andmetüüpi:

  • Täisarvud: byte, short, int, long

  • Ujukomaarvud: float, double

Üldjuhul on soovitatav murdarvude esitamiseks kasutada andmetüüpi double, kuna see on täpsem kui float. Ujukomaarvude hoidmine mälus ning nende võimalikud väärtused on veidi keerulisem teema ning seetõttu pole siin tabelis neid välja toodud. Soovi korral võib lugeda näiteks vastavat teemat Java spetsifikatsioonis.

Tüübi nimi

Suurus

Väärtused

Näide

byte

1 bait (8 bitti)

-128 … 127

byte b = 42;

short

2 baiti (16 bitti)

-32768 … 32767

short s = -12345;

int

4 baiti (32 bitti)

-2^31 … 2^31 - 1

int i = 10;

long

8 baiti (64 bitti)

-2^63 … 2^63 - 1

long l = -100;

float

4-baidine ujukomaarv

float f = 3.14f;

double

8-baidine ujukomaarv

double d = 1.2345;

Väärtustamine

Numbriliste väärtuste esitamiseks on Javas mitmeid erinevaid võimalusi.

Täisarvutüübid

Lisaks kümnendsüsteemile on võimaik täisarvude esitamiseks kasutada kahendsüsteemi ning kuueteistkümnendsüsteemi. Sel juhul kasutatakse eristamiseks vastavaid eesliiteid 0b ning 0x.

int a;
a = 26;      // Decimal value
a = 0x1a;    // Hexadecimal value
a = 0b11010; // Binary value

Ujukomatüübid

Ujukomaarvude esitamisel tuleks kindlasti anda kaasa vähemalt üks komakoht, sest vastasel juhul tõlgendatakse neid algul täisarvuna ning programmi töö muutub aeglasemaks aja võrra, mis kulub teisenduste tegemisele.

double d1 = 55.0; // good
double d2 = 55;   // bad

Float tüüpi arvude eristamiseks tuleb neile lisada täht f või F (pole oluline, kas suur või väike täht). Samamoodi on võimalik double arve tähistada d-tähega, kuid see pole kohustuslik – vaikimisi on komakohtadega arvu andmetüübiks double. Mõlemat tüüpi ujukomaarvude puhul saab kasutada ka teaduslikku notatsiooni, mis kasutab korrutamist kümne astmetega.

double d1 = 123.4;
double d2 = 123.4d;  // Adding d or D is optional
double d3 = 1.234e2; // Scientific notation (e2 -> *10^2)
float f = 123.4f     // f or F must be added!

Erilised ujukomaarvud

Kuigi üldiselt primitiivsete andmetüüpide puhul me saame neile anda vaid konkreetseid väärtusi vastavast andmetüübist, siis double võimaldab lisaks „tavalistele“ väärtustele hoida ka järgmisi väärtusi:

  • Not-a-Number. Sellega saab tähistada olukoda, kus double tüüpi muutujas salvestatakse mitte-arvulist väärtust.

  • Lõpmatus. Java defineerib nii positiivse kui negatiivse lõpmatuse. Positiivne lõpmatus on kõikidest double tüüpi väärtustest suurem, negatiivne jälle kõikidest väiksem.

Not-a-Number

Not-a-Number väärtuse jaoks kasutatakse konstanti Double.NaN. Täpsemalt on NaN defineeritud järgmiselt

/**
 * A constant holding a Not-a-Number (NaN) value of type
 * {@code double}. It is equivalent to the value returned by
 * {@code Double.longBitsToDouble(0x7ff8000000000000L)}.
 */
public static final double NaN = 0.0d / 0.0;

Lisaks kehtib NaN väärtuse puhul järgmine tingimus (ainsana arvudest): x != x, kus x on NaN.

Üldisemalt, kõik operatsioonid, milles osaleb vähemalt üks NaN väärtus, annavad tulemuseks NaN. Kui võrdluses osaleb üks või kaks NaN väärtust, siis tulemus on alati false. Erandiks on != võrdlus, milles osaleb vähemalt üks NaN, mille tulemus on alati true, seal hugas ülaltoodud x != x näide, kus x on NaN.

Selleks, et kontrollida, kas väärtus on NaN, tuleks kasutada järgmist meetodit:

if (Double.isNaN(x)) {
    // x value is NaN
}

Lõpmatus

Lõpmatuse tähistamiseks saab kasutada konstante Double.POSITIVE_INFINITY ja Double.NEGATIVE_INFINITY.

public static final double NEGATIVE_INFINITY = -1.0d / 0.0;
public static final double POSITIVE_INFINITY = 1.0d / 0.0;

Lõpmatusega seotud tehteid vaata IEEE 754 standardist. Näiteks järgmised read on kõik tõesed:

boolean b1 = Double.POSITIVE_INFINITY + 11 == Double.POSITIVE_INFINITY;
boolean b2 = Double.POSITIVE_INFINITY * 2 == Double.POSITIVE_INFINITY;
boolean b3 = Double.isNaN(Double.POSITIVE_INFINITY + Double.NEGATIVE_INFINITY);

Vaata lisaks:

Java Language Specification, Floating-Point Types

IEEE Standard 754 Floating Point Numbers

IEEE Floating Point Standard Group

Alakriipsude kasutamine

Numbreid võib lugemise lihtsustamiseks grupeerida, kasutades gruppide eraldamiseks alakriipse.

long creditCardNumber = 1234_5678_9012_3456L;
long maxLong = 0x7fff_ffff_ffff_ffffL;
float pi =  3.14_15F;
int x = 3______1;

Alakriipse ei saa lisada:

  • Numbri algusesse või lõppu (_123, 55_, 67889L_, 0x52_)

  • Komakoha kõrvale (2._34, 2_.34)

  • Enne F- või L-lõppu (879_f)

  • Teises arvusüsteemis arvu eesliitesse või numbri algusesse (0_x52, 0x_52)

Operatsioonid

Aritmeetilised operatsioonid

Javas on põhiliste aritmeetiliste operatsioonide jaoks defineetitud järgnevad operaatorid:

+

Liitmine

-

Lahutamine

*

Korrutamine

/

Jagamine

%

Jääk

Näide:

int result = 5 + 2;
System.out.println(result); // 7

result = result + 3;
System.out.println(result); // 10

Lisaks on olemas unaarsed operaatorid, mis kasutavad vaid ühte operandi. Operaatorit + üldjuhul ei kasutata, kuna numbrid on vaikimisi positiivsed.

+

Positiivne väärtus

-

Numbrilise väärtuse inverteerimine

++

Suurendamine ühe võrra

--

Vähendamine ühe võrra

!

Loogikaväärtuse inverteerimine

Ühe võrra suurendamise või vähendamise korral on võimalik valida, kas soovime operatsiooni läbi viia enne või peale väärtuse kasutamist.

int result = 5;

result++;
System.out.println(result);   // 6

System.out.println(result++); // Still 6, because value is read before incrementing
System.out.println(result);   // Now it is 7

System.out.println(++result); // 8, because value is incremented before reading
System.out.println(result);   // Still 8, because nothing changed after reading

Võrdlemine

==

võrdub

!=

ei võrdu

>

suurem kui

>=

suurem või võrdne

<

väiksem kui

<=

väiksem või võrdne

Näide:

double first = 2.567;
double second = 5.654;

System.out.println(first > second); // false
System.out.println(first < second); // true

Võrdlusi saab kasutada näiteks tingimuslausetes või tsüklites programmi töö juhtimiseks.

Operatsioonid bittidega

Järgnevaid operatsioone tehakse väärtuse iga bitiga eraldi. Neid kasutatakse harva, kuid sellegipoolest on oluline teada, et selline võimalus on olemas.

>>

märgiga nihe paremale

<<

märgiga nihe vasakule

>>>

nihe paremale

<<<

nihe vasakule

~

inversioon (EI)

&

konjunktsioon (JA)

|

disjunktsioon (VÕI)

^

välistav VÕI (XOR)

Näide:

int a = 5;                  // 101
int b = 6;                  // 110

int result = a & b;         // 100
System.out.println(result); // Printed as a decimal (4)

Ületäide

Iga numbriline muutuja kasutab mälus kindlat arvu bitte. Bittide arv ei olene mitte väärtusest, mida ta sisaldab, vaid valitud andmetüübist. Seetõttu on oluline andmetüübi valimisel mõelda, kui suuri väärtusi plaanitakse muutujas hoida.

Juhul kui muutuja väärtustamisel antakse väärtus, mis on väljaspool andmetüübi lubatud piire, väljastab Java kompilaator vastava hoiatuse. Arenduskeskkonnad nagu IntelliJ leiavad vea üles juba koodi kirjutamisel ning hoiatavad teid kohe. Kui aga aritmeetiline ületäitumine tekib mõne operatsiooni käigus, ei ilmu selle kohta ühtegi veateadet. Operatsioon justkui õnnestub, kuid väärtus on vale – kõige kõrgemat bitti ei arvestata ning minnakse ringiga kõige väiksema (või suurema) väärtuse juurde tagasi.

byte b = 127; // Largest possible byte value
b++;          // New value -128 (smallest possible)

Numbriklassid

Iga primitiivse andmetüübi jaoks on Javas olemas klass (ing k Wrapper ehk pakend), mis sisaldab erinevaid kasulikke meetodeid ja konstante. Toome siinkohal välja vaid paar sellist, mida teil kindlasti vaja läheb. Lisaks neile võib tutvuda vastavate osadega Java dokumentatsioonis, näiteks Integer klassi väljad ja meetodid.

MAX_VALUE, MIN_VALUE

Konstandid MAX_VALUE ja MIN_VALUE sisaldavad valitud andmetüübi maksimaalset ja minimaalset võimalikku väärtust. Ujukomaarvude puhul sisaldab MIN_VALUE vähimat positiivset väärtust ning MAX_VALUE kõige kõrgemat lõplikku väärtust.

int i = Integer.MAX_VALUE;
System.out.println(i);     // 2147483647

byte b = Byte.MIN_VALUE;
System.out.println(b);     // -128

parseInt(), parseDouble() jt

Kasutatakse sõne numbriks teisendamisel. Integer klassi puhul on meetodi nimi parseInt, Float klassil parseFloat jne.

int i = 4;
String number = "56";

int j = Integer.parseInt(number);
int sum = i + j;
System.out.println(sum);          // 60

Tehted numbriklassidega

Numbriklasse saab kasutada primitiivsete andmetüüpide asendamiseks, kuid kuna luuakse objektid, tuleb operandide asemel kasutada neile vastavaid meetodeid. Väärtuse kättesaamiseks saab kasutada erinevaid meetodeid nagu intValue(), longValue(), toString() jne.

Integer i = new Integer(45);
Integer j = new Integer(60);

Integer sum = Integer.sum(i, j);
System.out.println(sum.intValue());  // 105

BigInteger ja BigDecimal klassid

Lisaks põhilistele numbriklassidele (Byte, Short, Long, Integer, Float, Double) on olemas ka klassid BigInteger ja BigDecimal. Neid saab kasutada väga suurte ja täpsete väärtuste hoidmiseks.

BigInteger võimaldab opereerida täisarvudega, mis ei mahu int või long piiridesse. Näiteks saab sellega arvutada 50 faktoriaali (arvude korrutis [1, .., 50] => 30414093201713378043612608166064768844377641568960512000000000000).

BigInteger i = BigInteger.valueOf(Integer.MAX_VALUE); // Largest int value (2147483647)
BigInteger j = BigInteger.valueOf(1);
BigInteger sum = i.add(j);
System.out.println(sum.toString());                   // Result is 2147483648

// factorial
BigInteger factorial  = BigInteger.ONE;
for (int i = 2; i <= 50; i++) {
    factorial = factorial.multiply(BigInteger.valueOf(i));
}
System.out.println(factorial);

BigDecimal võimaldab kasutada ujukomaarve. Kindla täpsusega arvude puhul on BigDecimal täpsem kui double või float arvud. Näiteks rahaga opereerimisel tuleks pigem kasutada BigDecimal andmetüüpi. Järgnevalt üks näide double/float andmetüübi ebatäpsusest:

double d1 = 0.3;
double d2 = 0.2;
System.out.println("Double:\t 0.3 - 0.2 = " + (d1 - d2));
// Double:   0.3 - 0.2 = 0.09999999999999998

float f1 = 0.3f;
float f2 = 0.2f;
System.out.println("Float:\t 0.3 - 0.2 = " + (f1 - f2));
// Float:    0.3 - 0.2 = 0.10000001

BigDecimal bd1 = new BigDecimal("0.3");
BigDecimal bd2 = new BigDecimal("0.2");
System.out.println("BigDec:\t 0.3 - 0.2 = " + (bd1.subtract(bd2)));
// BigDec:   0.3 - 0.2 = 0.1

Nagu näha, siis näiliselt lihtsate arvude 0.3 ja 0.2 vahe on double ja float andmetüübi puhul natuke erinev 0.1-st. See tuleneb sellest, et neid väärtusi hoitakse kahendsüsteemis. Kahendsüsteemis ei ole kõiki kümnendsüsteemis „mugavaid“ arve võimalik esitada täpselt, see tähendab, et mingi osa infost läheb kaduma. Täpsemalt double andmetüübi kohta võid lugeda wikipediast.

Tuleb meeles pidada, et BigInteger ja BigDecimal on mõlemad muutumatud (immutable) andmetüübid. See tähendab, et olemasoleva objekti väärtust muuta ei saa.

BigInteger a = BigInteger.valueOf(2);
a.add(BigInteger.ONE);
System.out.println(a);  // 2

a = a.add(BigInteger.ONE);
System.out.println(a);  // 3

Primitiivsed andmetüübid (int, double jne) on oluliselt efektiivsemad arvutamisel. Seega, kui täpsus või väga suurte arvude kasutamine pole vajalik, tuleks eelistada primitiivseid andmetüüpe. Näiteks ka rahaga tegeledes on võimalik teha täpseid arvutusi. Kui oluline on sendi täpsus, siis võib kõiki summasid hoida täisarvudena sentides. Seega, kui pangas on kliendil 143 eurot ja 15 senti, siis võib seda esitada kui 14315. Selliselt eelmises näites oleks arvutus 30 - 20 = 10, mis tõlgendame kui 0.10 eurot.